Lennujaam, värav 7, 25 minutit esimese lennuni...

Varvastes on imelik kihelus, jalad ja tuharad on pingul, kõhus justkui keeraks- ei see ei ole ootusärevus, vaid Debiil, kes hakkab vetsu minema. Istume siin, 18 mängijat ja 3 muidusööjat ( naltsi tegin). Tundub, et täna on terve loomaaed kaasa võetud- pinkidel võib näha istumas lõvi, kala, Käsnakallet, koera, lamba-eesli sega, kellel ajud välja turritavad ja Kera. Atmosfäär on rahulik ning tundub, et kõik on aastaga suuremaks kasvanud ( Debiil kahjuks laiusesse)- kahjuks mitte Emajõe ja Laar. Vahepeal tervitame Triinu kass Pätut, kes on kodus ning kelle tagumiku juurest ta karvad unustas ära lõigata. Näeme, et Kaarna huumorimeel pole aastatega endiselt paremaks läinud ning tema humoorikale kõnele järgneb pressitud naer kõigi nägudel. Aasta oli 2006., Getter oli naistekoondisega Rumeenias. Tegi naltsi ja pättusi. Bussist välja astudes ütles Kaarna talle sõnad, mida ta ei unusta iial: " Getter, camoon, see on ikkagi naistekoondis. " See lõikas Getteri  südamesse suure haava, siinkohal tervitaks Anna Haavat. Aga nüüd avanes meie ees portaal täiesti uude maailma, kuhu me vapralt kohe varsti sammume ( lendame ). Me loodame, et kogemused, mis sealt saame, on kasuks Eesti rahvale tema kurnaval teekonnal Euroopa Liidus ning lähenevate valimiste suunas. Varsti kohtume. Valige EDV! Kandidaat nr. 609. AITAB ALATI!