Pärast tänast mängu Põhja-Koreaga..

Täna oli siis päev, mil lõpuks me tõestasime eelkõige endale, et me suudame väga tugevate maade vastu hästi mängida. Isegi väga hästi tegelikult.. Kes veel ei tea, siis kaotasime täna Põhja-Koreale 0:1 (p.a. 0:0). Te võite seda lugedes mõelda, et kaotus on kaotus, kuid see võit ei tulnud neile kergelt kätte. Me suutsime esimesed 40 minutit noorte MM-i võitnud maa vastu mängida nii, et nende nägudest oli näha, et nad ei mõista, mis toimub. Nad ei suuda oletatavalt nõrgale võistkonnale lihtsalt vastu saada. See võitlusvaim, mida täna terve võistkond, toonitan TERVE võistkond, üles näitas, oli lihtsalt imeline. Kõik tahtsid mängida ja tegid seda, võitlesid hambad ristis, värava ees viskuti ennast salgavalt pallidele ette, tehti kõvasid tackleid, võideti õhupalle ja üldse anti endast KÕIK ja veel rohkemgi! Platsil oli nii hea olla, sest iga mängija võis tunda, kuidas võideldi terve võistkonnaga koos millegi tähtsa ja meie jaoks olulise nimel. Kõigi häälestus oli super, paremat polekski tahta osanud. Muidugi teise poolaja teisel minutil löödud väravat oli kõigil kindlasti meeletult valus vaadata. Lihtsalt kogemata jäi keskel üks mängija katmata ning kohe karistati meid ära. Kuid sellest hoolimata ei lasknud tüdrukud päid norgu ja võideldi edasi nagu oleks seis 0:0.  Me ei oska tegelikult väga hästi kirjeldada seda tunnet, mis meid sel platsil valdas. Pärast lõpuvilet oli kuidagi tühi tunne, hoolimata sellest, et me olime teinud just elu mängu, jäi see värav kõigile kripeldama. (Toome siinkohal välja, et Põhja-Korea koondis asub naiste FIFA rankingus 6ndal kohal.)

Kahjuks kaotus on kaotus ja paljud võivadki öelda, et me võime ju rääkida kõike seda siin, aga me ikkagi kaotasime ja see mäng ei loe midagi. Tegelikult aga julgeme me kõigi tüdrukute nimel väita, et see oli kõige parem ja mõnusam mäng, mida nad üldse kunagi mänginud on. Vähemalt endale tõestasime me, et koos suudame me ka tugevaimatele vastu astuda ja häid mänge näidata. Kõik see positiivne tuleb nüüd endaga kaasa võtta Slovakkia mängu ja mängida samamoodi nagu täna ning isegi paremini, sest me teame, et suudame seda.

Midagi ei ole veel kadunud - nüüd sõltub kõik meist endast. Me peame andma endast kõik ja jääma lootma, et teiste mängude tulemused jäävad meile soodsalt.

Igal juhul võime kindlalt väita, et meie koondis astus täna sammu edasi.

Tervitades siit kaugel Venemaalt,
Anu, Debiil ja teised :)